2012
Rahvusvaheline läkitus
Joan Baixas
Täna on tähtpäev
Kindlakäeliselt lükkame me kõrvale ajalehed, lülitame välja uudistesaated ning tõstame klaasi kunsti ja vendluse terviseks. Täna on pidupäev. Me tähistame Ülemaailmset nukuteatripäeva.
Me ei saa mitte unustada maailmas valitsevat kurbust, õnnetusevalu ja vaesust. Tegelikult me ei tahagi unustada. Me tahame väärtustada inimväärikust, inimeste jõupingutusi selleks, et elu saaks ebaõnnest ja surmast tugevamaks.
Kunst on ülemlaul inimväärikusele, mis üha enam ühendab möödunud ja tulevasi põlvkondi, kultuure ja sugukondi. Kunst loob silla inimeste vahel, loojate ja pealtvaatajate vahel, kes üheskoos õpivad tundma tundmatut. Iga kunstiakt on nagu liivatera reaalsuse masinavärgis.
Nukukunst viib meid suure kiirusega nende eesmärkide poole. Alati, kui me elustame tegelaskuju, kirjutame sellega alla sõltumatuse deklaratsioonile. Marionett on kujutava ja sõnakunsti, interpretatsiooni ja lugude jutustamise sõnakuulmatu laps. Ta annab meile jõudu pühendada ennast süütusele ja õnnele, kuid nõuab ka teist äärmust, kurjust.
Süütus on oluline, ta on harmooniline ja viljakas, nagu on tõestanud Jarry või Kurosawa, Miró või Arsenjev ja veel paljud teised.
Abinõudeks kurjuse vastu saavad olla vaid kostüüm ja sarkastiline pilk.
„Loom elab looduses nagu vesi vees“ (M. Eliade). Marionett elab meie kujutluses nagu vesi vees. Maailmas, kus mõistus valitseb taime- ja loomariigi üle, maa ja vee üle, on just kujutlus inimeste ja rahvaste energiaressursiks ja marionett mängib seal vabalt kuningat, ei analüüsi, ei sekku, on edukas.
„Inimlooma eristab teistest võime animeerida ja jumalad olid inimkonna esimeseks animatsiooniks. Animatsioon on see, mis teeb meid isiksusteks.“ (P.Sloterdijk). Selle filosoofilise mõtiskluse teravik osutab nukunäitleja põhitegevusele: muuta elutu elusaks ja koguda inimesi enda ümber sellest nõidusest osa saama.
Juba palju aastaid tagasi tuli mitmel nukunäitlejal pähe tark mõte luua organisatsioon, mis tihendaks rahvusvahelist suhtlemist. UNIMA-st on nüüdseks saanud reaalsus. Ta on laienenud üle kogu maailma. Praegu on ta vajalikum kui kunagi varem, et kunstilisi eesmärke ja inimväärikust silmas pidades oma professionaalsust arendada.
Niisiis, me kiidame jumalaid, kes andsid meile selle elukutse, me täname oma vanaisasid selle eest, et nad lõid UNIMA ja me tähistame kunstilise kujutluse suursugusust, me tõstame klaasi marioneti terviseks.
HEAD PIDUPÄEVA , sõbrad!
Joan Baixas
Joan Baixas, kes on nii maalikunstnik kui nukukunstnik, loob otsemaalimisel, video-projektsioonil ja esemetega mängul põhinevaid tugeva visuaalse koega näidendeid ja etendusi, mis esitavad meile väikesi kaasajast kõnelevaid lugusid. Tema teater, Teatre de la Claca, on teinud koostööd selliste maalikunstnikega nagu Joan Miró ja Roberto Matta, samuti erinevate muusikute, näitlejate ja tantsijatega ning näidanud oma loomingut kogu maailmas. Tema on organiseerinud Barcelonas festivali Festival de Teatre Visual i de Titelles de Barcelona, olnud paljude erinevate sündmuste lavastajaks ja töötanud televisioonis, moe ja reklaami alal.
Ta on avaldanud luuletusi, kirjutanud oma professionaalsetest kogemustest ning õpetanud teatriinstituutides nii Barcelonas (Institut del Teatre in Barcelona) kui ka mujal maailmas.
Rahvusvaheline läkitus
Joan Baixas
Täna on tähtpäev
Kindlakäeliselt lükkame me kõrvale ajalehed, lülitame välja uudistesaated ning tõstame klaasi kunsti ja vendluse terviseks. Täna on pidupäev. Me tähistame Ülemaailmset nukuteatripäeva.
Me ei saa mitte unustada maailmas valitsevat kurbust, õnnetusevalu ja vaesust. Tegelikult me ei tahagi unustada. Me tahame väärtustada inimväärikust, inimeste jõupingutusi selleks, et elu saaks ebaõnnest ja surmast tugevamaks.
Kunst on ülemlaul inimväärikusele, mis üha enam ühendab möödunud ja tulevasi põlvkondi, kultuure ja sugukondi. Kunst loob silla inimeste vahel, loojate ja pealtvaatajate vahel, kes üheskoos õpivad tundma tundmatut. Iga kunstiakt on nagu liivatera reaalsuse masinavärgis.
Nukukunst viib meid suure kiirusega nende eesmärkide poole. Alati, kui me elustame tegelaskuju, kirjutame sellega alla sõltumatuse deklaratsioonile. Marionett on kujutava ja sõnakunsti, interpretatsiooni ja lugude jutustamise sõnakuulmatu laps. Ta annab meile jõudu pühendada ennast süütusele ja õnnele, kuid nõuab ka teist äärmust, kurjust.
Süütus on oluline, ta on harmooniline ja viljakas, nagu on tõestanud Jarry või Kurosawa, Miró või Arsenjev ja veel paljud teised.
Abinõudeks kurjuse vastu saavad olla vaid kostüüm ja sarkastiline pilk.
„Loom elab looduses nagu vesi vees“ (M. Eliade). Marionett elab meie kujutluses nagu vesi vees. Maailmas, kus mõistus valitseb taime- ja loomariigi üle, maa ja vee üle, on just kujutlus inimeste ja rahvaste energiaressursiks ja marionett mängib seal vabalt kuningat, ei analüüsi, ei sekku, on edukas.
„Inimlooma eristab teistest võime animeerida ja jumalad olid inimkonna esimeseks animatsiooniks. Animatsioon on see, mis teeb meid isiksusteks.“ (P.Sloterdijk). Selle filosoofilise mõtiskluse teravik osutab nukunäitleja põhitegevusele: muuta elutu elusaks ja koguda inimesi enda ümber sellest nõidusest osa saama.
Juba palju aastaid tagasi tuli mitmel nukunäitlejal pähe tark mõte luua organisatsioon, mis tihendaks rahvusvahelist suhtlemist. UNIMA-st on nüüdseks saanud reaalsus. Ta on laienenud üle kogu maailma. Praegu on ta vajalikum kui kunagi varem, et kunstilisi eesmärke ja inimväärikust silmas pidades oma professionaalsust arendada.
Niisiis, me kiidame jumalaid, kes andsid meile selle elukutse, me täname oma vanaisasid selle eest, et nad lõid UNIMA ja me tähistame kunstilise kujutluse suursugusust, me tõstame klaasi marioneti terviseks.
HEAD PIDUPÄEVA , sõbrad!
Joan Baixas
Joan Baixas, kes on nii maalikunstnik kui nukukunstnik, loob otsemaalimisel, video-projektsioonil ja esemetega mängul põhinevaid tugeva visuaalse koega näidendeid ja etendusi, mis esitavad meile väikesi kaasajast kõnelevaid lugusid. Tema teater, Teatre de la Claca, on teinud koostööd selliste maalikunstnikega nagu Joan Miró ja Roberto Matta, samuti erinevate muusikute, näitlejate ja tantsijatega ning näidanud oma loomingut kogu maailmas. Tema on organiseerinud Barcelonas festivali Festival de Teatre Visual i de Titelles de Barcelona, olnud paljude erinevate sündmuste lavastajaks ja töötanud televisioonis, moe ja reklaami alal.
Ta on avaldanud luuletusi, kirjutanud oma professionaalsetest kogemustest ning õpetanud teatriinstituutides nii Barcelonas (Institut del Teatre in Barcelona) kui ka mujal maailmas.